MINU PEIPSIVEER. UNES JA ILMSI

Autor: Raul Oreškin

Värvilised majad, nende vahelt looklevad paadikanalid, kummaliselt kõrgele tõstetud sibulapeenrad, mille vahel toimetavad lilleliste rättidega külanaised, kaarjate ustega kuurid, mis on ehitatud otse hoonete külge. Vanadest rehvidest lõigatud peenrakaunistused, fantaasia piire nihutavad hernehirmutised, saunakorstendest tõusvad suitsuvined, vanadest suuskadest ehitatud aiad, nõukaaegsete nukkude ja nukuvankritega ehitud sibulaletid – just sellist külaelu fluidumit kogeme Peipsiveerel vanausuliste külades, kui sinna navigatsiooniseadme vea abil juhuslikult satume. 

Mööduvad aastad, kui näen ühel palaval suveööl unes, et ostame suvila. Hommikul kinnisvaraportaali avades tunnen maja ära ning pealelõunal olemegi juba Varnja küla poole teel, et kohtuda Aino, Niina, Tanja ja Matrjonaga, tänu kellele saavad meist daatšnikud. Alles hiljem, suveunest ärgates hakkame mõtlema, mida ostetud vana kalurimajaga peale hakata. Nii sünnib Voronja galerii.

EESTLASED MIILITSAPATALJONIS. SÕJAVÄEOSA NR 5460 LUGU

Autor: Rauno Võsaste

Sõjaväeosa nr 5460, mida rahvasuus miilitsapataljoniks kutsuti, tegutses Tallinnas 25 aastat. Selle aja jooksul teenis seal sundaega suur hulk eesti poisse ja vähe on kohti, kuhu miilitsasõdurite patrullid poleks jõudnud. Enamikel suursündmustel – kontserdid, spordivõistlused, 80-ndatel toimunud eestlaste jaoks olulised rahvakogunemised jpm – valvasid korda miilitsapataljoni sõdurid, sh niisugustel üritustel, kus eesti poisid oleks võimalusel seisnud vastaspoolel.
Sündmuste areng Nõukogude Liidus viis miilitsasõdurid mitmel korral tegutsema ka Eestist väljapoole.

Mida tundsid ja mõtlesid poisid, kes tollal aega teenisid ja neis sündmustes osalesid? Mis elu miilitsapataljonis elati, mis moodustis see miilitsapataljon üldse oli ja kuidas eestlased sinna sattusid?

Asjaosaliste mälestuste põhjal kirjutatud ja rohkem kui 200 fotoga illustreeritud raamat annab värvika pildi eesti poiste elust Tallinna miilitsaväeosas. Raamatus on äratundmisrõõmu sündmustes osalenutele, sõdurilugusid skaalal halenaljakast traagiliseni jätkub igale lugeja maitsele.

NARVA. DAATŠAST PALEENI

Autor: MADIS TUUDER, KARIN PAULUS

"Narva. Daatšast paleeni“ viib uudistaja kahte linna – Narva ja Jaanilinna. Narva võib olla küll Eesti üks suurimaid linnu, ent ometi on selle arhitektuur ja ajalooline keskkond laiemale publikule kahetsusväärselt vähe tuntud. Teoses ei piirduta mitte ainuüksi uhke mineviku kirjeldamisega, vaid minevikku valgustatakse tänapäevase keskkonna kaudu ning näidatakse, et ka praegu pakub linn väga palju avastamisrõõmu.

Peamine tähelepanu raamatus on allesolevatel objektidel ja kihistustel; hävinud pärandil, mida sõdade tallermaaks olnud linnas on palju, peatutakse vähem. Loomulikult leiavad kajastamist Hermanni linnus ja teised kaitserajatised, raekoda ja vanalinna vähesed säilinud majad, Kreenholmiga seotud uhke tööstuspärand, aga ka kaheldamatult Eesti üks silmapaistvamaid ehitisi – Tartu Ülikooli Narva kolledž. Ka ei puudu siit tüüpelamutega nõukogudeaegsed mikrorajoonid ning vahvate isetekkeliste rajatistega aianduskooperatiivid, sest just neist tänapäevane Narva paljuski ju koosneb. Lisaks käsitletakse tänapäevase Narva ühe olulisema kaubaartikli – elektrienergia – tootmist ja sellega seotud rajatisi. Samuti on heidetud pilk militaarobjektidele ja monumentidele ning Narva jõe kallaste etniliselt kireva elanikkonna minevikule ja tänapäevale.

Raamat käsitleb nii omaette linnana kui ka Narva linnaosast välja kasvanud Jaanilinna, kus olulisima maamärgi – linnuse – kõrval on esile toodud arhitektuuriliselt mitmekihiline ja seni paljude jaoks avastamata Parussinka linnaosa. Välja ei jää ka mainitud asulaid liitev ja lahutav Narva jõgi.

Raamat on suunatud eelkõige arhitektuuri- ja ajaloosõpradele, aga ka kodukanti paremini tundma õppida soovivatele kohalikele. Kuna piirkond on olnud aastasadu eri ideoloogiate ja sõdade tallermaaks, siis soovitakse pakkuda tasakaalustatud ja lugupidavat käsitlust. Liigset nostalgiat vältides demonstreerivad autorid, kuidas Narva kant pakub kohati lausa paralleelreaalsusi, nihestusi ja salasoppe, mis mujal Eestis on juba kadumas

EESTIMAA 50 PARIMAT MATKARADA

Pisikesel Eestimaal leidub üllatavalt palju matkaradu. Ühed neist on lühikesed, teiste läbimine nõuab mitu päeva. Selle raamatu kaante vahele sai valitud Eesti 50 parimat matkarada, mida tasub külastada igal aastaajal. Valikus on erineva pikkuse ja raskusastmega radu, millest osad sobivad hästi lastega seiklemiseks, kuid teised eeldavad matkasellilt juba veidi sportlikumat vormi. Kõik need pakuvad aga kindlasti piisavalt avastamisrõõmu, silmailu ning põnevust. Raamatu autoriks on bioloogiadoktor Ülar Allas, kelle sulest on varem ilmunud reisiraamat "Seitsme imega ümber maailma" ja kodumaist loodust tutvustavad teosed "Eestimaa imed" ning "Eesti looduse rekordid". Ta kirjutab ka populaarteaduslikke artikleid, mis on võitnud mitmeid auhindu.

HIIU LASTE RAAMAND

Käär, Lili

Heinsoo, Merike

Raamat räägib kõigest sellest, millega Hiiumaa lapsed aegade jooksul on tegelenud ja kuidas oma päevi veetnud. Saad teada, milliseid mänge mängiti, mida söödi, mis töid tehti, laule lauldi ja ka milliseid pahandusi tehti. Raamatut saab iga laps ise lugeda, aga veel toredam on seda teha koos vanaema-vanaisaga, kes saavad raamandu tekstidele oma lapsepõlvelugusid juurde rääkida. Kas pole põnev maailm...

Raamandu on koostanud Kärdla põhikooli õpetajad Lili Käär ja Merike Heinsoo, kes ütlevad raamandu kohta sissejuhatuses nii: „See raamand on lugemiseks lastele ja nende vanematele."

Vehesed, klutid ja nagamannid leiavad siit ehk avastamisrõõmu ja üllatusmomente. Vanemad lugejad kogevad aga kindlasti äratundmisrõõmu. Meie kogumik on läbilõige erinevate inimeste mälupiltidest lapsepõlvest. Ajaliselt jutustame eelmise sajandi lugusid, mis ulatuvad nõukogude ajaperioodi välja. Raamandus leidub kirjakeelseid ja hiiukeelseid tekste ning laste omas ajas mängitud mänge, lauldud laule, lugemisi ja liisusalme.

Raamandu on illustreerinud ja kujundanud Roberta Laas.

VÄLJAPÄÄSU EI OLE

Hunter, Cara

SEE ON INSPEKTOR FAWLEY KARJÄÄRI ÜKS HÄIRIVAMAID JUHTUMEID

On jõulupühade viimased päevad. Põhja-Oxfordist tuuakse maja põlevatest rusudest välja kaks last. Neist noorem on surnud, tema vend võitleb veel oma elu eest.
Miks olid lapsed majas üksi? Kus on nende ema ja miks nende isa telefonile ei vasta?
Üsna pea leitakse uusi tõendeid ja inspektor Fawley hirmsaimad kahtlused saavad tõeks. See tulekahju ei olnud õnnetus. See oli süütamine.

Järelikult on tegu mõrvaga. JA TAPJA ON ENDISELT JOOKSUS…

Cara Hunter ei tee “Fawley juhtumite” kolmandas raamatus põnevuse kruvimisel mingeid järeleandmisi ning suudab oma lugejaid taas üllatada.

LUME JA TUHA HINGUS. VÕÕRAMAALASE SARJA VI OSA 2. RAAMAT

Gabaldon, Diana

Diana Gabaldoni „Võõramaalase” sarja kuuenda raamatu „Lume ja tuha hingus” II osa jõuab otse Ameerika iseseisvussõja keerisesse, kus tuleb hakata pooli valima.

Neis poliitilistes tõmbetuultes on Fraseritel ja MacKenziedel üha raskem säilitada Põhja-Carolina mägede rüppe kõrvalisse paika rajatud kodus varasemat rahulikku elu. Briti kroonile ustavust vandunud Jamie Fraser leiab end kahe tule vahelt, tundes, et võlgneb truudust hoopis vabaduseideaalidele.

See raamat on täis kummitusi – luusigu need siis kullast ligi tõmmatuna Hector Cameroni hauakambri ümber või painaku Jamiet valusad mälestused Cullodeni lahingust ja Ardsmuiri vangla jubedustest ning ajarändureid Claire’i, Briannat ja Rogerit teadmised saabuvatest keerulistest aegadest. Kas jääda trotsima surmaohtu või minna tagasi oma aega?

Ja kuigi kõik märgid on õhus, et kokkupõrkest ei pääse, loodab Jamie Fraser ikka, et ehk tema perekonna ajarändurite teadmised lähenevatest keerulistest aegadest ei osutugi täitunuks – aga seda näitab ainult aeg.

VIRMALISED

Märtens, Gerda

Arktika päikesetõus on maailma kõige kaunim vaatepilt, arvab jääkaru Jon, kui ühel hommikul taas oma kaameraga rannal uitab. Siis aga saabub vihm, mis ei lõpe ega lõpe, ja ta peab oma koduga hüvasti jätma. Jon pakib kokku kaamera, viimase tüki vorsti ja igaks juhuks villased sokid. Kaasa rändab ka vanaisa kingitud tinakarbike, mille võib avada alles siis, „kui on väga vaja“ – nii on papa nõudnud...

Gerda Märtensi kui raamatuillustraatori eesmärk on luua visuaalne universum koos sellele ainuomaste seadustega. „Kui raamatumaailm on valmis, jätab kunstnik selle ukse avali, et kutsuda lugeja kogema ja kaasa mängima,“ ütleb kunstnik, kes on viimastel aastatel toonud eesti lasteraamatu kujundusse itaalia käekirja.

Koolibris on tema illustratsioonidega ilmunud Dino Buzzatti „Loomine“ (tõlkinud Anne Kalling). „Virmalised“ on tema esimene autoriraamat.

VALETAJA TÜDRUK

Howard, Catherine Ryan

Will Hurley on Dublini elitaarse St. John'si kolledži nägus ja sarmikas tudeng – ja ühtlasi sarimõrvar, kes uputab oma ohvrid Grand Canali mudastesse vetesse. Vaid 19-aastasele Willile mõistetakse eluaegne vanglakaristus ja ta lukustatakse psühhiaatriahaiglasse.

Väikelinna tüdruk Alison Smith tuleb koos parima sõbra Liziga Dublinisse õppima ja armub Willi, kuid õnnelik ja piduderohke tudengielu ei kesta kaua. Liz leitakse kanalist – ja Kanalimõrtsukaks osutub poiss, kelle kõrval ta hommikuti ärkas. Alison tõmbab oma senisele elule kriipsu peale, kolib Hollandisse ega tõsta enam jalgagi Iirimaale.

Aastaid hiljem koputavad Alisoni uksele politseiuurijad teatega, et kanalist on leitud järjekordne laip. Ikka veel luku taga istuv Will lubab anda kasulikku infot, kuid nõustub rääkima üksnes Alisoniga. Vastumeelselt nõusse jäädes satub noor naine valedekeerisesse, mis pöörab pea peale tema senised arusaamad ning ähvardab lõpuks uputada ka teda ennast.

Catherine Ryan Howard (1982) on iiri kirjanik ja elab Dublinis. 2019. aastal lisas Guardian „Valetaja tüdruku“ 50 silmapaistvaima naisautori kirjutatud kriminaalromaani nimekirja. 

UNUSTAMATU ÖÖBIKU VILLA

Jõe, Aliis

"Maale kolinud Maarja uue kodu katus vajab hädasti remonti. Rahapuudus sunnib teda pakkuma võimalust veeta aega Unustamatu Ööbiku villas. Atsakas naabrinaine Mammi on oma elukogemuse ja koer Mukiga, kes olevat „inimingede parumeeter“, talle hindamatu nõuandja. Kuid mitte siis, kui Maarja ellu tulevad kaks väga erinevat meest.

„Ma arvasin, et sa oled mingi puu alla jäänud...“ lõõtsutas Mammi köögitoolil. „Oleks praegast olümpiamängude aega möödetud, oleks mol kuld taskus.“

Omas vanuseklassis kindlasti. Maarja piilus kardinate vahelt: valged vaimud kõndisid mööda ta aeda, karjusid, naersid ja nutsid.

„Kus koha pealt see pruneering sol tuli, hullumajast vöi? Et tahavad oma eriti lolle kusagil tuulutada?!“

Maarja ohkas ja pesi nõusid edasi. Olukord oli napakaks kiskunud kohe alguses.

"Unustamatu Ööbiku villa" on sarja ""Suvitusromaan"" teine raamat. „Suvitusromaan“ on kirjastuse Hea Lugu uus ajaviitekirjanduse sari. Kahe ilmasõja vahel, kui leidus juba neid, kes said endale pikemat jõudeolekut ja puhkust lubada, ilmus Eestis hulk suvitusromaane. Siis aga muutusid puhkus ja tunded tükiks ajaks liiga kerglasteks teemadeks. Nüüd tahame jälle elada aeglasemalt ja süveneda olulisse. Ehk on käes ka aeg uute suvitusromaanide loomiseks ja vanade meenutuseks?

SINIVANT

Pervik, Aino

Selles raamatus on kümme lugu lastele juba tuttavast Sinivandist, kes läheb lasteaeda, joonistab, kuulab unejuttu, jalutab pargis, kohtab tigu, on mardisant, otsib oma punast puuhobukest, on vahepeal natuke haige, käib isaga poes ja lõbutseb sõbra sünnipäeval. 

SALAJAKI LAHING

Theorin, Johan

„Jarmalandi kroonikad“ on põhikooliealistele noortele mõeldud ainulaadne fantaasiaeepos, mille tegevus toimub keskaegses Skandinaavias, kus inimeste kõrval tegutsevad ka viitrid, haldjad ja lohemaod.

Triloogia esimeses osas „Salajaki lahing“ põrkuvad viitrite ja inimeste maailm, kui olendid hakkavad inimesti ründama ja sööma ning inimestel tuleb lahinguks valmistuda. Raamat jutustab loo teekonnast lahinguni nii inimeste kui ka viitrite vaatepunktist.

Just talveunest ärganud nahksete tiibadega Ristin Laitiib kuulub viitrite kuninglikku valvemeeskonda ning ootab kaaslastega viitrisõdalasi, kes naasevad Salajaki kindlusesse värske saagiga. Samal ajal moodustatakse riigis viitrite vastu suurt sõjaväge ja ka vennad Eggid põgenevad oma Smålandi kodutalust, et sõjaväega ühineda. Vanem vend Samuel unistab rüütliseisusest, keskmine vend Niklis tahab saada sõduriks. Noorim vend Jöran, kes hoiab end aga tülidest ja kaklustest eemal, järgneb vendadele, et nad hoopis tagasi koju viia.

Sõjavägi marsib põhjapoolsete mägede suunas ja möödub Storsjö järvest, kus liitub foogti sõjameestega. Nendega ühineb ka foogti tütar Lovisa, kes Samueli silmapilkselt ära võlub. Lovisal on aga oma salarelv – järves elav lohemadu.

Oma rännakul puutuvad vennad Eggid kokku küsimuste ja probleemidega, mis kõnetavad ka tänapäeva teismelisi: perevägivald, rahalised raskused, seisusevahe, sõprus, armastus, vastuoluline info. Keda ümbritsevatest uskuda ja keda mitte? Kas järgida oma teed või usaldada kedagi teist? Kas kindlaks kujunenud arusaamadel on ikka tõepõhi all?

VIITRIJAHT

Theorin, Johan

Jarmalandi kroonikad – 2. osa

Salajaki lahing on lõppenud, kuid viitrijaht mitte. Paljud on põgenenud maa alla. Viiter Ristin ja Salajaki prints Dhor liiguvad aeglaselt sügavikku, mida nimetatakse Jarmalandiks. Neil on kannul salk sõdureid, rüütleid ja haldjaid ning ronijad Niklis ja Jöran Egg. Nüüd peavad viitrid ja inimesed võitlema tundmatus maailmas, kus puhub jäine tuul ja varjude seas varitsevad kurjad olendid …

REIS PLANEEDILE KOOL

Reider, Katja

Mats on põnevil: ta peab ainult kolm korda veel magama ja esimene koolipäev ongi käes!

Aga siis saab ta ühe saladusliku kirja.

Enne kui kool algab, tuleb täita viis ülesannet ja tõestada, et ta on valmis reisima planeedile Kool.

Selleks on vaja hommikul end täitsa iseseisvalt riidesse panna, tunda kooliteed ja teada peast oma telefoninumbrit.

Mats on küll nutikas, aga kas ta saab kõikide ülesannetega hakkama?

POOLA. SILMARINGI REISIJUHT

Reisijuht on saanud uue välimuse, aga sisult on see ikka seesama usaldusväärne kaaslane, kes pakub igale rännumehele põnevaid reisisihte, detailseid kaarte, uusi ideid, täpseid aadresse ja kõige uuemat külastusteavet. Kõik selleks, et sinu imepärane Poola reis oleks võimalikult sujuv ja pakuks unustamatuid elamusi.

• Reisijuhi lehekülgedelt leiad rohkesti inspiratsiooni: pildid ja välja pakutud ideed aitavad kavandada ideaalset reisi.
• Enam pole vaja läbi kammida läbi sadu internetilehekülgi. Kõik, mida vajad, on siin: asjatundlikud nõuanded, selged kaardid ja praktiline teave.
• Vali, mis sind rohkem huvitab ja lisa need oma reisiplaani: siin leidub kõike igale maitsele.
• Peale oluliste vaatamisväärsuste info saad häid nõuandeid kohaliku elu ja Poola köögiga tutvumiseks. Vihjed aitavad avastada peidetud pärleid.

MÄE TIPPU JA TAGASI

Sinissaar, Triin

Mirt töötab televisioonis operaatorina. Ta on hiljuti abikaasast lahku kolinud ja püüab ravimitega tõrjuda nii peavalusid kui ka kurvameelsust. Tema endine mees Luukas on pärast valusat läbikukkumist matnud maha unistused heliloojana edu saavutada ja teenib igapäevast leiba helitehnikuna. Aastaid välismaal elanud telerežissöör Johan, Luukase kunagine parim sõber, on ühe isikliku mure lahendamiseks äsja Eestisse tagasi kolinud ja temast on saanud Mirdi töökaaslane. Ootamatu ühine tööots viib nad kolmekesi Delhisse võttele, kuid alguses lühikese komandeeringuna plaanitud reisist kujuneb olude sunnil pikk teekond läbi mitme India osariigi, alt lauskmaalt üles Himaa­laja mägedesse. Sedamööda kuidas India oma võlude ja raskustega reisikaaslastele naha vahele poeb ja omavahelised suhted üha pingestuvad, on nad aina enam sunnitud seisma silmitsi mälestustega, mis neid painavad. See on rännak, mis muudab viimaks nende kõigi elu. „Mäe tippu ja tagasi” on lugu armastusest, hirmust ja lahtilaskmisest.

Triin Sinissaar (snd 1975) on hariduselt prantsuse filoloog ja stsenarist. Alates 1999. aastast töötab ta Tallinna Linnateatris dramaturgina. Sinissaar on kirjutanud näidendeid, dramatiseeringuid ja stsenaariume. „Mäe tippu ja tagasi” on tema esimene romaan.

Krista Kaer soovitab: “„Mäe tippu ja tagasi“ räägib kolmest noorest inimesest, kes on omadega üsna puntras. Ühine tööots viib nad Indiasse, Himaalaja mägedesse ja kodust eemal paistavad vanad ummikud ja sassiläinud suhted hoopis teises valguses. Otsused, mida on võib-olla liigagi kaua edasi lükatud, saavad lõpuks tehtud. Triin Sinissaarel on see esimene romaan, kuid ta on olnud kaua Linnateatri dramaturg ja tõlkija ning seda on tunda tema keeletajust ning oskusest jutustust üles ehitada. Huvitav ja kaasahaarav lugemine.”

MA JA TA KA EHK MESINÄDALATE MEMUAARID

Runnel, Hando

Hando Runneli uus piltluuleraamat on jätk tema "Reebuse rahvale" (2010). 

Inimolemuse väljendumise konkreetsus ja julgus edenevad elupõliselt, sõna teritub noana ja jätab mõttesse sama kustumatu joone nagu hea tindipliiats. Raamatule tuleks kaasa panna hoiatus, et lugejal võib tekkida vastapandamatu tahtmine ise haarata kirjutusvahendi järele ja hakata üles tähendama mõtteid ja kujundeid, mis tal omaenda elu elades ja sinna kõrvale Runnelit lugedes paratamatult tekivad. Autor ütleb kogumiku alguses: "Elu on antus, mis ületab uudisekünnise." Lõpetuseks nendib: "Elada tuleb intensiivselt, aktiivselt, agaralt, elavalt, südikalt, sütitavalt!" Nende üteluste vahele jääb 200 lehekülje jagu pilte, mõtteteri ja aforisme.

LUGU SELLEST, KES LÄHEB, JA SELLEST, KES JÄÄB. NAPOLI-ROMAANIDE SARJA III OSA

Ferrante, Elena

„Lugu sellest, kes läheb, ja sellest, kes jääb” jätkab kahe vaestest oludest pärit sõbranna Lila ja Elena keeruliste suhete käsitlemist. Tüdrukud kasvavad üles, nende elud põimuvad ja lahknevad, aga ükskõik kui otsustavalt Elena ka ei sooviks Lila mõjuvõimust pääseda, õnnestub see tal vaid ajuti ja mitte kauaks. Mõlemad noored naised üritavad omal moel pääseda meeste kehtestatud pitsitavatest piirangutest Napoli vaeses linnaosas, aga ka laiemalt, abielu-, töö-, ühiskondlikes suhetes. Ka siis, kui nii ühe kui ka teise elukorraldus näib kindlalt paigas olevat, ootavad mõlemat veel ees kannapöörded ja hüpped tundmatusse.

Elena Ferrante on Itaalia nüüdiskirjanduse üks tähelepanuväärsemaid autoreid. Oma rahvusvahelist tunnustust pälvinud Napoli-romaanidega toob ta lugejateni universaalse ja liigutava loo sõprusest ja kuuluvustundest. „Lugu sellest, kes läheb, ja sellest, kes jääb” on tetraloogia kolmas raamat. Sellele eelnesid „Minu geniaalne sõbranna” (eesti k 2016) ja „Lugu uuest perekonnanimest” (eesti k 2019). Romaanisarja põhjal on valminud Eesti Televisiooniski näidatav teleseriaal „Minu geniaalne sõbranna”.

KÕIGE MAGUSAM VILI. PÕIMUNUD HINGED

Jaakson, Regina

"Ma ei saa sind endale lubada," sosistas mees minu pead paitades. 

Naeratasin läbi kurbuse. Mulle tundus, et tal oli tegelikult õigus. Ta ei saanudki mind endale lubada, sest olin tema parima sõbra Robi väljavalitu. Tõusin voodis istukile ja sättisin valget lohvakat triiksärki oma seljas. Mees tuli veidi lähemale. Ta poetas oma käe õrnalt minu pluusi kaelusest sisse ja paitas rangluud, libistades sõrmedega pehmelt üle kaela, jõudes lõuani... Armsaim mängis oma pöidlaga üle minu paokile vajunud suu. Silmi sulgedes nautisin hetke. Chris põimis oma käe ümber minu kukla, lähenedes õrnalt suuga huulteni. Vaatasin teda. Tema silmad olid lähedaltki vaadates nii imelised..., nagu oleks neis eraldi maailm. 

"Saad küll...," vastasin talle enesekindlalt. "Sa saad mind endale lubada, nii nagu mina saan sind endale lubada."

LASSEMAIA DETEKTIIVIBÜROO. FILMIMÕISTATUS

Widmark, Mark

Vallebys algavad filmivõtted ja kõik on väga elevil. Politseiülemalegi pakutakse väikest rolli – kui ta nõustub lukustatud puuris istuma, et oma tunnetega kontakti saada.

Samal ööl, kui linnakese ainus politseinik puuris istub, murtakse sisse prillipoodi.

Kummaline, leiavad Lasse ja Maia. Ja veel kummalisemaks läheb lugu siis, kui välja ilmub üks vana kiri …

LasseMaia detektiivibüroo sarjas on ilmunud juba varem 27 raamatut.

EDWARD TULANE'I IMETABANE TEEKOND

DiCamillo, Kate

ELAS KORD PORTSELANJÄNES, KEDA ARMASTAS ÜKS VÄIKE TÜDRUK…

Klassikaline lugu armastatud Ameerika jutuvestja ja Newbery medali laureaadi Kate DiCamillo sulest.

Ühes Egiptuse tänava majas elas kord portselanist jänes, kelle nimi oli Edward Tulane. Ta oli endaga ülimalt rahul ja põhjusega: tema omanik oli Abilene – tüdruk, kes jumaldas teda jäägitult. Ja siis, ühel päeval, läks jänes kaduma…

Kate DiCamillo viib meid erakordsele teekonnale, mis viib ookeanisügavusest kaluri võrku ja haige lapse voodi kõrvalt inimestest kihavatele Memphise tänavatele. Teekonna käigus näidatakse meile imet: et isegi kõige kergemini purunev süda võib õppida armastama, kaotama ja taas armastama.

ELINI SALATARKUSED. NÕIAKUNSTI PÄEVARAAMAT

Rangström, Tuvalisa

Elin on tüdruk, kes usub, et nõiakunst on alati olemas olnud. Nagu on ka inimesed, kes teavad, kuidas seda kasutada. Ta loeb selle kohta raamatuid, otsib salajasi märke ja erilisi tähendusi loodusest ja kõikjalt enda ümbert. Nõiakunst tähendab Elinile suurt tundlikkust ja oskust asju sügavuti tunda, mõista ja mõjutada. Tütarlapselikul kombel parandab ta omaloodud loitsude ja igapäevaste rituaalidega maailma, samal ajal on see kõik osa tema enese kasvamisest ja kujunemisest.

Oma tähelepanekud ja tarkused on Elin siia päeviku vormis kirja pannud. Lugejal on lihtne Elini maailma sisse elada, sest kogu salapärasuse juures jääb see ikkagi päris usutavaks. Lihtne, armas ja liigutav raamat, imekaunid illustratsioonid.

EKRAANIAJU. KUIDAS DIGISÕLTUVUS MEIE TERVIST JA HEAOLU MÕJUTAB

Hansen, Anders

MEIE AJU EI OLE MEIE AJAGA KOOSKÕLAS! Kiire elutempo, pidev stress ja alalist internetiühendust eeldav digitaalne elustiil mõjutavad meie aju ja enesetunnet. Meil on üha raskem keskenduda, me magame halvasti, suhtleme üksteisega päris elus üha vähem, kadestame teiste inimeste sotsiaalmeedias esitatud elamusi – ja meie empaatiavõime väheneb pidevalt. Psüühilistest häiretest ja vaevustest ähvardab kujuneda suur oht meie tervisele.

Teoses räägib Rootsi psühhiaater Anders Hansen, populaarse raamatu „Tugev aju” autor, kuidas aju toimib ja mis juhtub, kui me vaatame igal võimalikul ja võimatul ajal oma arvutisse või nutitelefoni. Teemat lähemalt uurides saad peagi aru, et võib-olla peaksid oma aju eest rohkem hoolt kandma. Sest ükskõik, kui palju sulle ka meeldib vaadata ekraanilt Instagrami ja Facebooki uudisvoogu või pilte ja filme, on sinu aju kujunenud hoopis teisel ajal ega ole kohastunud tänapäeva digitaalse ühiskonnaga. Raamat aitab meil saavutada kontrolli oma nutiseadmete kasutamise harjumuste üle, andes uusi teadmisi ja täiesti uue arusaamise sellest, mis inimese peas toimub.

EDUKA ÄRIPLAANI KOOSTAMISE VALEM

Truuts, Sirle

Raamat „Eduka äriplaani koostamise valem” on praktiline juhend äriplaanide ja rahastusprojektide kirjutamiseks, mis aitab ettevõtjatel paremini mõista ettevõtluses, ärikeskkonnas ja turul toimuvat.

Raamat sisaldab praktilist juhendit äriplaani koostamiseks äriplaani peatükkide kaupa. Lisaks on toodud iga teema juurde praktilisi näiteid edukatest äriplaanidest. Lugejal on võimalik raamatus toodud juhendite, soovituste ja näidiste abil kirjutada objektiivne ja jätkusuutlik äriplaan.

Lisaks on raamatusse on kokku kogunud 75 tüüpilist küsimust, mida rahastajad on ettevõtjatelt küsinud rahastusotsuse tegemise käigus ning jaotanud peatükid vastavalt äriplaani struktuurile. Raamatus „Eduka äriplaani koostamise valem” on ettevõtlusteooria seotud praktiliste näidetega äriplaani ja rahastusprojektide koostamiseks.

Raamatu autoriks on Sirle Truuts, kellel on 10+ aastane kogemust ettevõtluses, äriplaanide kirjutamisel ja rahastusotsuste tegemisel panga krediidikomitees.

Küsimusele “Milline on eduka äriplaani koostamise valem?” vastab Sirle: “Edukas äriplaan ei kirjelda mitte seda, MIDA ettevõtja teeb, vaid annab vastuse küsimusele – KUIDAS ta seda teeb. Edukas äriplaan on praktiline juhend nii ettevõtlusega alustamiseks kui ka uue ärisuuna arendamiseks”. 

ARITMEETIKAMÄNGUD NUTIKATELE LASTELE

Moore, Gareth

See enam kui 100 mõtlemisülesannet sisaldav raamat on viimase peal treeningkava sinu suurepärasele ajule. Raamatus on sulle lahendamiseks arvupüramiide, matemaatilisi labürinte, korrutustabeliteste ja mitmesuguseid arvujadasid.
On aeg oma aju võimsus proovile panna!

AIA AARDED. ISEMOODI PÜSILILLI TUNTUD JA TUNDMATUTE SEAST

Annist, Jüri

Kas pole nii, et aeda rajama asudes ja sellesse armudes haarad istutamiseks õhinal kaasa igasuguseid taimi, kes millegagi silma jäävad? Hiljem „kainened” ja leiad, et tahaks midagi põnevamat, natuke erilisemat.
On ju pisut nörritav, kui külalised sinu aias jalutades kommenteerivad: „See taim on mul juba palju aastaid”. Hoopis kõrvupaitavam oleks kuulda: „Kuule, kust sa omale sihukese taime said?” 
Õnneks on püsikute arvukas seltskonnas veel küllalt neid, keda miskipärast harva aedades kohtab. Adenostüül, norulill, soldanell, tonditupik, tõrvikliilia ja vullrohi on ahvatlevalt kenad ja omapärased.
Isemoodi isendeid võib leida ka tüdimuseni tuntud taimede seast. Igas ontlikus aias on mõni lumeroos. Aga kas vinav on? Helmikpöörised on kõigil, aga ’Mochat’ nende hulgas ilmselt ei kohta.

See raamat aitab sul aias uutele taimeaaretele sobiva koha välja valida ja siis on aeg „jahile” mina.