ÜHEL ÕHTUL JÄRVE ÄÄRES

Bethany Chase

 

Ühel kuumal suveõhtul järvemajas juhtunud tragöödia muudab igaveseks kahe parima sõbra – ja mehe, keda nad mõlemad armastavad – elu. Kuid tõde ei ole nii lihtne, kui selles keerulises romaanis armastusest, sõprusest, reetmisest ja andestusest esmapilgul paistab.

Leah on oodanud seda hetke kaua aega: tema kallim Ollie viib ta oma vanematekoju Seneca järve ääres, et terve nädal nautida suviselt laiska õndsust, paadisõitu ja grillimist. Paar on olnud koos neli aastat ja Leah on veendunud, et Ollie teeb lõpuks ometi ettepaneku. Leah ei suuda vastu panna kiusatusele jagada rõõmsat uudist parima sõbra June’iga, kes tuleb nendega koos puhkama, ja kelle kohalolek muudab kõik palju tõelisemaks.

Seitse aastat hiljem on hetk, mida June on peljanud, viimaks käes: tema kihlatu Ollie viib ta oma vanemate järvemajja. Aga see ei ole tavaline külaskäik tavalisse kohta – see on maja, mida kummitavad June’i sügavale maetud mälestused oma kadunud sõbrast Leah’st – ja sidemest, mis paistab olevat alles Leah’ ja mehe vahel, keda June armastab sama sügavalt, kui leinab oma sõpra.

Vaheldudes kahe naise südika hääle vahel, on „Ühel õhtul järve ääres” emotsionaalne romaan, mis uurib sõpruse, truuduse ja reetmise keerukat sasipundart – kõik suunatud ühele küsimusele: kas armastus suudab ületada ühel kuumal suveõhtul juhtunut?

VÄIKE SIPELGAS MIKSMIKS. UUED SEIKLUSED

Rasa Dmuchovskiené

Värvirikas raamat jutustab väikesest sipelgast, kes esitab nii ohtralt küsimusi, et saab endale nimeks Miksmiks. Sipelgalapse jälgedes aasadel ja metsades uidates õpid looduse ja loomade kohta palju huvitavat. Kas sa tead, miks on mesilasel vaja kahte põit ja miks konn krooksub? Kui palju sööb ühe päeva jooksul vihmauss ja kui palju hambaid on teol?

Väike sipelgas Miksmiks on vastused neile küsimustele juba välja uurinud ja nüüd jutustab ta seda kõike sullegi.

“Väike sipelgas Miksmiks” on eriline raamat, sest selle valmimisel osales paarkümmend 3-7aastast last. Autor luges lastele lugusid mõne lehekülje kaupa ette ja kohendas neid, kui märkas, et põngerjate tähelepanu hakkas hajuma. Raamat oli valmis, kui eri vanuses lapsed kuulasid iga loo huviga lõpuni.

Rasa Dmuchovskiené on leedu lastekirjanik. Oma ainulaadsete raamatute kaudu jagab ta lastele teadmisi maailma ja selle toimimise kohta.

Gintaras Jocius õpetab joonistamist Vilniuse disainikolledžis. Lasteraamatute illustreerimise kõrval loob ta koomikseid ja karikatuure.

VIHMASTE ILMADE ÕED

Kate Hewitt

 

Tere tulemast Hartley-by-the-Sea külla Inglismaale ilusasse Lake Districti järvede piirkonda, kus kaks õde, kes kohtuvad kui võõrad ja hakkavad leidma väikseid imesid igas päevas…

Kui Lucy Bagshaw’ elu Bostonis laguneb, sest tema kuulus kunstnikust ema kirjutas salvava leheartikli, võtab ta vastu poolõe Julieti kutse minna elama tema juurde mereäärsesse külakesse Põhja-Inglismaal. Lucy loodab näha võluvaid kotedžeid ja kellaviieteesid, kuid selle asemel leiab, et õde on endassesulgunud võõrustaja, ilm on märg, tuuline ja külm ning tema uus ülemus Alex Kincaid on tõsine leskmees, kes palkas ta tööle ainult selleks, et Julietile teenet osutada.

Hoolimata sellest, et Juliet ise kutsus Lucy enda juurde, jahmatab teda, kuidas õde tema organiseeritud elu segi paiskab. Samal ajal kui Juliet sõdib nii võõraks jäänud ema kui sooviga last saada, hakkab Lucy vastupandamatu optimism ka teda nakatama. Iseäralike külaelanike abiga hakkavad need kõhklevad vihmaste ilmade õed asjadele uue pilguga vaatama… ja leiavad teineteises armastava pereliikme, mis toob nende ellu suured muutused.

TÜTARLAPS JA ÖÖ

Guillaume Musso

Lumevangi langenud eliitkooli kampus
Ränk saladus, mis kolm sõpra ühte seob
Tütarlaps, kelle öö on endaga kaasa viinud

Prantsuse Riviera – talv 1992
Ühel kibekülmal ööl, kui kogu kampus on ootamatust lumetormist halvatud, põgeneb 19-aastane Vinca Rockwell, üks kõige säravamatest ja andekamatest õpilastest, koos oma filosoofiaõpetajast armukesega. Tütarlapse jaoks on armastus kõik või mitte midagi.
Teda ei nähta enam kunagi.

Prantsuse Riviera – kevad 2017 Vinca parimad sõbrad Fanny, Thomas ja Maxime olid kooliajal lahutamatud, kuid pole lõpetamisest saati enam kohtunud. Nende teed ristuvad taas koolikokkutulekul. Kakskümmend viis aastat tagasi panid nad toime kohutava mõrva ja müürisid laiba gümnaasiumi võimlasse. Võimlasse, mida hakatakse peatselt ehitustööde eel lammutama.
Nüüd on selge, et tõde tuleb päeva­valgele – kriipiv, koletu ja kuratlik.

TÜDRUKUTE LINN

Elizabeth Gilbert

"Naise elus koidab kord aeg, mil ta väsib pidevalt häbi tundmast.
Ja siis on ta vaba saama selleks, kes ta tegelikult on.”

1940. aastal on 19-aastane Vivian Morris just ülikoolist välja visatud. Tüdruku jõukad vanemad saadavad ta New Yorki tädi Pegi juurde, kes on ekstravagantse teatrimaja omanik. Seal tutvub Vivian terve rea eriskummaliste ja karismaatiliste tegelastega. Ent kui Vivian teeb ühe skandaalse vea, pöörab see terve tema maailma pahupidi, nii et tal kulub aastaid, et asjadest lõplikult sotti saada. Kuid viimaks toob see eksisamm talle ka uue arusaamise sellest, mis elu ta päriselt elada tahab ja millist vabadust ta tegelikult ihkab.

Menuraamatu „Söö, palveta, armasta” autori hõrk romaan täis glamuuri, armastust ja seiklusi jutustab noorest naisest, kes avastab, et selleks et olla hea inimene, ei pea sugugi olema tubli tüdruk.

TEADMATA KADUNUD

Patricia Gibney

Kui katedraalist avastatakse naisterahva laip ja loetud tunnid hiljem leitakse oma kodu ees puu otsa poodud noormehe surnukeha, asub juhtumit uurima detektiiv Lottie Parker. Mõlema laiba reiel avastatakse ühesugune kohmakalt tehtud tätoveering. Jäljed viivad Lottie kunagisse Püha Angela lastekodusse ja selgub, et ohvrid on seotud vanade lahendamata mõrvajuhtumitega.

Patricia Gibney elab Iirimaal Mullingaris koos oma kolme lapsega. Ta alustas kirjutamist, kui abikaasa Aidan suri. Käesolev raamat on detektiiv Lottie Parkeri sarjas esimene.

SEGAMATU

Nir Eyal, Julie Li

Kuidas hallata tähelepanu ja juhtida oma elu

Istud laua taha, et tööd teha ... telefonist kostab märguanne.

Kavatsed tööd jätkata ... kolleeg koputab õlale, et veidi juttu ajada.

Kodus libistavad pereliikmed nutiseadmete ekraane ... keegi ei räägi päevast või elamustest.

Möödub järjekordne päev ja ka seekord pole sa jõudnud teha seda, mida plaanisid. Mida kõike suudaksid ära teha, kui saaksid keskenduda? Kui oleksid „segamatu“?

„Segamatu“ avab meie käitumise psühholoogilisi tagamaid – mis tõmbab meid kõikvõimalike segajate poole. Tehnoloogiaettevõtja, koolitaja ja Stanfordi ärikooli endine lektor Nir Eyal selgitab, miks probleemi ei saa lahendada lihtsalt seadmete sahtlisse panekuga. Ta pakub praktilisi uudseid tehnikaid ja nõuandeid, kuidas hallata tähelepanu ning teha ära kõik, mida oled lubanud. Raamat annab võtme, kuidas võtta tehnoloogiast parim, laskmata sel meist parimat võtta.

Autori eelmine raamat „Hooked: How to Build Habit-Forming Products” (2014) on ajakirja Wall Street Journal menuk, mida on tõlgitud enam kui kaheksateistkümnesse keelde ning see pälvis Ameerika raamatukaupmeeste ühingu 800 CEO Read aasta turundusraamatu auhinna.

„Kontrolli saavutamine su elu täitva tehnoloogia üle tähendab eelkõige kontrolli saavutamist enda üle. Ilmselt ei suuda sa teha kõike, mida see raamat soovitab, aga loodetavasti paneb see sind vähemalt mõtlema selle üle, kas sina juhid või sind juhitakse.“

– HENRIK ROONEMAA, Geenius.ee kaasasutaja

PEREKOND PIKKNÄPP JA SÜNNIPÄEVAMÜRGEL

 Anderrs Sparring, Per Gustavsson

Perekond Pikknäpp jumaldab kõike, mis ei kuulu neile. Nad nagu lihtsalt ei suudaks end sellistest asjadest eemale hoida. Vähemalt mitte isa Suller, ema Piia ja väike Aali. Kuid nad muretsevad natuke Aali suure venna Aksli pärast. Mis temast ükskord saab? Poisile meeldib teha ainult selliseid asju, mida tohib teha, ja ta ei võta kunagi midagi poest ilma maksmata kaasa. Varsti on Aksli sünnipäev ja ainus kink, mida ta soovib on hiigelsuur pulgakomm kommipoe vaateaknal. Küll see näeb isuäratav välja! Perekonna nupukus pannakse nüüd tõsiselt proovile. Aega napib ja neid pidevalt kahtlustav naaber Paul Einmann luurab aias.

PEREKOND PIKKNÄPP JA KULDTEEMANT

Anderrs Sparring, Per Gustavsson

Aksel oskab enam-vähem kõike - kuid valetada ei oska ta üldse. Perekond Pikknäpu kodus saad kiita ainult siis, kui valetad või näppad teiste asju. Nüüd suunduvad ema Piia ja isa Suller pealinna teemandinäitusele. Aga kes väikesele õele Kriminaalile unejuttu loeb? Naabrimees Paul Einmann on küll lahke, aga kui ta küsib, kus laste vanemad on, läheb kõik nässu. Sest Aksel ütleb juhtumisi tõe välja.

NULL K

Don DeLillo

Üsna tavaline noormees Jeffrey satub oma multimiljonärist isa kutsel Kasahstani asustamata umbsoppi, tohutusse akendeta tehnoloogilisse kompleksi, kus ülirikkad inimesed lasevad end külmutada, et võita surma ja ärgata kunagi paremasse tulevikumaailma. Jeffrey kasuema Artis, kes põeb ravimatut haigust, soovib end külmutada. Hiljem, suutmata leinast üle saada, laseb end külmutada ka Jeffrey isa. Lugu kirjeldabki Jeffrey püüet toimuvat mõista ning inimese ja maailma suhet meie kõrgtehnoloogilisel ajastul.

„Null K” on mitmekihiline ja mõneti irooniline romaan tänapäeva maailmast, religioonist, võõrandumisest, maailma lõpust, südametunnistusest ja surmast. Teose keskmes on inimese püüdlused ja unistused ning suutlikkus maailmast või ka iseendast aru saada.

Don DeLillo (snd 1936) on USA kirjanik, näitekirjanik, stsenarist ja esseist. 2016. aastal ilmunud „Null K” on autori 16. romaan. Eesti lugejale pole DeLillo tundmatu: tema romaani „Valge müra” (1985) eestindus ilmus 2005. aastal.

„Keel, millega DeLillo kui tahes irooniliselt või siiralt kujutab nüüdisaegset tehnokultuurilist võõrandumust, on esteetiliselt absoluutselt nauditav ja kirjanduslikult väga kõrgel tasemel.” Jaak Tomberg, Sirp

MORTEN, EMILIE JA KADUNUD MAAILMAD

Reeli Reinaus

Maagilise realismi võtmes kirjutatud loo peamiseks tegevuspaigaks on raba. Selle läheduses elab kehvades oludes Morten, kelle ema on Soomes tööl ning onu alkohoolik. Morteni ainuke varandus on fotokaamera. Poissi aitab ja julgustab kõige kiuste vastu pidama Emilie, kellega ta ühel õhtul rabas juhuslikult kohtub. Varsti taipab poiss, et salapärane tüdruk ei saagi rabast lahkuda...

„Morten, Emilie ja kadunud maailmad” on mõtteline järg raamatule „Maarius, maagia ja libahunt Liisi”, mis on valitud 25 kaunima Eesti raamatu hulka ning Müncheni laste- ja noorteraamatukogu kataloogi White Raven. Tegelased ja tegevuspaik on erinevad, kuid samamoodi nagu „Maariuses”, põimuvad ka „Mortenis” noorte igapäevaelu ja -suhted folkloorist tuntud müstiliste tegelaste ja olukordadega.

MINU ODESSA. MINAGI OLIN ARKAADIA TEEL

Loone Ots

Odessa pole linn, vaid on isiksus. Müüt, milles kajavad anekdoodid, ooperiaariad, musketärifilmid, pätilegendid, juudi road, Must meri… Siin on vist sündinud böfstrooganov, ning igal juhul on siin sündinud Ilf ja Petrov, aga ka poeet Puškini armastus, Venemaa esimene iludusvõistlus, esimene kinostuudio ja esimene lennukitehas. Keset linna särab ooperiteater nagu ehtekarp. Selle kõrvalt viib mereni maailmakuulus Potjomkini trepp. Oma koha on leidnud Võssotski, Majakovski, Ostap Benderi ja apelsini (jah, apelsini) ausambad. Ning kõik hulkuvad kassid on paksud, sest neid toita on auasi. 

Odessa ei ole Ukraina ega ammugi Venemaa. Odessa elanik kannab uhkusega tiitlit odessiit, kõneleb odessa keeles ja heidab igal võimalikul juhul õhku killu kohalikku hõrku huumorit. Sünnist saati on see linn mitme kultuuri mosaiik, kuhu iga võõras on teretulnud oma värvi lisama.

MINU ESIMENE ELU

Olav Osolin

MIKS MA SEDA TEGIN? Tõepoolest, miks? Kas ma tõesti arvasin, et keegi tahab üksipulgi teada, kuidas ma oma elukest elanud olen?

Esialgu ei arvanud. Aga kui ma hakkasin ajaviiteks Facebookis kirjutama, esmalt sellest, mida ma olin lugenud või mida ma miskist asjast arvan, hiljem aga ka omaenda meenutusi ammustest aegadest, siis hakkasid inimesed kommentaarides küsima, miks ma oma mälestusi raamatusse ei vormi. Et nad tahaksid kangesti neid lugeda ning mõni väitis isegi, et ta oleks valmis sellise raamatu endale ostma. Algul ma ei võtnud seda tõsiselt, aga kui küsijatest sai juba väiksemat sorti koor ja kirjastajadki hakkasid uurima, kas nad võiksid seda olematut raamatut avaldama asuda, siis mõtlesin, et tõepoolest, miks mitte!

Aeg on kopp maasse lüüa ja mõned lahedamad lood aegade hämarusest välja kaevata. Sest olgem ausad, pulli on ikka saanud, ja miks mitte seda üheskoos meenutada!

OLAV OSOLIN

LÖÖGIRUSIKAS

Adam Makos

Adam Makos on raamatusse „Löögirusikas“ kirja pannud haarava loo USA 3. soomusdiviisi võitlusest Teises maailmasõjas Natsi-Saksamaa vastu. See pole lugu masinatest, sellest, kuidas üks tank teisega võideldes hakkama sai. See on lugu inimestest. Autor paiskab lugeja loodusjõudude ja vaenlase tule kätte. Ta viib meid kokku vastaspoolega, lastes tunda Saksa tankisti ja risttule alla jäänud kahe noore naise üleelamisi. Ta näitab, kuidas need elud lõpuks ristusid viisil, mis mõjutas ellujäänuid rohkem kui pool sajandit hiljemgi.

„Ühel 2012. aasta pühapäeval kõndisin ma Allentownis asuva tellistest ridamaja poole,“ kirjutab Makos raamatu sissejuhatuses. „Ma tulin sinna lugu otsima. Mu omaaegne ülikoolikaaslane Pete Semanoff oli maininud üht Teise maailmasõja veterani, kes siin elas. Väidetavasti oli ta tankisihtur ühes sõja kõige legendaarsemas tankiduellis. 

See oli tõsi. Clarence Smoyer teadis üht viimast Teise maailmasõja seni rääkimata lugu ja oli valmis seda jutustama. 

Püüdes selles raamatus ajalooliste üksikasjade suurimat täpsust saavutada, käisime läbi Kolmanda riigi lahinguväljad – koos meestega, kes seal ajalugu tegid. 2013. aastal sõitis Clarence Smoyer veel kolme veterani seltsis Saksamaale ja lubas meil kaasa tulla, et intervjueerida neid samas paigas, kus nad kunagi sõdisid. Me jäädvustasime nende lood, et seejärel kontrollida kuuldud mälestusi arhiividokumentide põhjal. 

See, mille me eest leidsime, oli rabav. Omaaegsed lahingukäsud. Meie sangarite intervjuud sõjakirjasaatjatele. Tankikomandöride raadioteadete üleskirjutused, mis võimaldasid meil nende tegutsemise minutilise täpsusega taastada. Ja palju muudki.“

LIHTSALT KUULA

Sarah Dessen

Annabel on täiuslik modell. Aga tema elu on täiuslikkusest kaugel.

Annabel Greenil oli veel eelmisel aastal kõik olemas. Ta elab oma isa projekteeritud klaasmajas – sõna otseses mõttes. Kuid ta teab, et isegi selles klaasmajas on nii lihtne varjata saladusi. Nii kerge on eirata seda, et pärast vanema õe lahkumist on perekonda jäänud täitmatu auk, et tema teine õde põeb anoreksiat, et edukast modellikarjäärist hoolimata ei ole tal enam ainsatki sõpra.

Ka Annabelil on saladus. Ta pole kellelegi poetanud sõnagi põhjustest, miks tema parimad sõbrad temaga enam tegemist ei taha teha. Ainus, kes temaga suhtleb, on samasugune üksik hing Owen Armstrong. Owen õpetab Annabelile, et ta peab kõigiga olema aus – eelkõige iseendaga. Ta on liiga kaua eiranud häält, mida oleks ammu pidanud kuulda võtma – iseenda häält. Lihtsalt kuula…

Sarah Dessen on taas kirjutanud eneseotsingutel olevatele noortele suurepärase romaani, mis neid kõnetab ega häbene käsitleda raskeid teemasid nagu anoreksia ja koolikiusamine. Sarah raamatuid on müüdud üle kaheksa miljonit eksemplari ning need on jõudnud paljude edetabelite esikohtadele. ALA andis 2017. aastal talle Margaret A. Edwardsi auhinna panuse eest noortekirjandusse. Tema raamatuid on tõlgitud kümnetesse keeltesse. Eesti keeles on temalt ilmunud "Püha Misiganes".

Sarah Desseni nimest on saanud kaasaegse noortekirjanduse sünonüüm. – Entertainment Weekly

"Lihtsalt kuula" on noorteraamat selle parimas tähenduses. – School Library Journal

KULDSE KELLA MÕISTATUS. CLUE 2 RAAMAT

 Jørn Lier Horst

 Oslo suurimasse kullassepaärisse on sisse murtud. Röövlid on kaasa viinud suurel hulgal väärtesemeid, sealhulgas ka miljoneid maksva kullatud Malta kella. Politsei saab küll vargad kätte, aga suur osa röövsaagist on endiselt kadunud. Kas kuldse kella on ära peitnud vanglast põgenenud Levi Hildonen? Kes on saladuslik L, kellest Cecilia ema oma päevikus kirjutab? Miks kohtuvad pansionaadis Pärl elavad päikeseprillidega mees ja kuldehetega naine salaja Angerjaneeme majaka juures? Cecilia, Leo ja Une koos koera Egoniga püüavad omal käel tõe jälile jõuda ja avastavad, et jäljed viivad sakslaste sõjaaegsete punkrite juurde, mille pimedates maa-alustes käikudes ja ruumides nad ringi ekslevad ning ühtäkki mõistavad, et on ise muutunud tagaaetavaks.

Jørn Lier Horst on endine kriminaalpolitseinik ja norra tunnustatumaid krimikirjanikke. „Kuldse kella mõistatus” on tema teine raamat noortele lugejatele mõeldud krimisarjast „CLUE”.

KOSMOS. KÜSIMUSED JA VASTUSED MAAILMARUUMIST HUVILISELE LAPSELE

Ene Ergma

Kosmos on justkui hiiglaslik füüsikalaboratoorium, kus katseid korraldab kõige täpsem katsetaja – loodus ise. Meile annab ta suuremeelselt vaatleja rolli.
Selles raamatus on ainult killuke mõistatustest, mida astronoomid on suutnud viimase sajandi vältel lahendada.

UITNÄRVI RAVIJÕU RAKENDAMINE

Stanley Rosenberg

Elutähtis uitnärv annab võime nii sügavalt lõdvestuda kui ohu korral kohe reageerida. Selle häiritud olek võib põhjustada paljusid haigusi ja selle tasakaalu viimine ravida neist enamikku.

Mitmed psüühilised ja füüsilised nähud – ärevusest ja depressioonist seljavalu ja migreenini – annavad tunnistust, et uitnärvi talitusega pole kõik korras.

See raamat õpetab lihtsate harjutuste abil reguleerima oma uitnärvi, et jõuda sügava lõõgastuseni, magada paremini ning taastuda vigastustest ja traumadest. See harutab lahti krooniliste haiguste saladused ning selgitab, kuidas ja miks need tekivad. Kui kehas taastub turvaline seisund, häälestab see end ise tervenemise ja taastumise teele.

LAVASTAJA

Siiri Laidla

Keskikka jõudnud Eret on tammumas ummikteel. Juhuslik kohtumine kunagi tuntud, nüüd vananeva üksildase lavastajaga lisab naise ellu värsket hingust ning avab uusi väljavaateid. Ent kas me tegelikult ikka soovime seda, millest unistame? Kas oleme kindlad, et lavastame stseene oma elust ise? Või leidub kuskil Suur Lavastaja, kes ainsana otsustab, kas osaleme draamas või tragikomöödias? Kes ainsana teab, millal on õige aeg tõmmata ette eesriie?

LAEVAKOKK WEND

Priit Kuusk

Läksin merele plaaniga kirjutada üks lihtne kokaraamat. Aga sattusin hoogu ja kirjutasin kõigest, mis peas, südamel, keelel ja meelel. Munadest ja tillist. Surmast ja armastusest. Võileibadest ja Suurest Hallist!
Selline lugu ...

---

Kuidas minust suur õde sai

Kasvasin üles kahe suure imelise vennaga. Nad olid ja on oluline osa minu elust, aga päris lähedaseks saime alles siis, kui mina ka suureks sain. Ühel hetkel pole enam vahet, kes kui vana, kõik on üks äge kirev seltskond. Lapsepõlves igatsesin aga kangesti omaealist või nooremat mängukaaslast.
Soovidel on kalduvus täide minna ja nii andis suur meresõitja Fabian Gottlieb von Bellingshausen enese teadmata mulle võimaluse veel ühe venna kasvamise juures olla. Mähkmeid ta küll enam ei vajanud, paks kokaraamat oli laevale saabudes uhkelt kaenlas, aga hing nii pilbasteks kui olla sai.
Pärast Admiral Bellingshauseni reisi on mul veel üks „väike“ vigurivänt Wend, kelle ühest uhkest eluetapist osa sain. Ookean parandab kõik haavad, Wend sai üle merehaigusest, õppis suure halli kõrvalt nii kambüüsis kui ka oma sisemuses rassides selgeks, kuidas tuju suurel laevaperel hea ja paremaga üleval hoida ja ise sirgelt ja rõõmsalt edasi minna. Üks asi muidugi tegi mu hinge täis küll. Nimelt kaotasin talle pidevalt kaardimängus, mida ta vabadel pühapäevadel vahel harrastas. Väiksena kaotasin suurtele vendadele alatihti. Ega hästi mängima pole õppinudki, loodetavasti vähemalt väärikalt kaotama. Ja kaotajal veab ju teadagi milles. Usun, et tegelikult võitjal ka. Jään Su köögi truuks austajaks ja Sinu edasise kasvu tuliseks pöidlahoidjaks, kallis Wend!

Maris Pruuli
Admiral Bellingshauseni pootsman

INIMKEHA. KASUTUSJUHEND ASUKALE

Bill Bryson

„Meile on terveks eluks antud kasutada üksainus keha ja ometi pole suuremal osal meist sisuliselt aimugi, kuidas see toimib ja mis selles toimub. Selle raamatu eesmärk on saada sotti ühest erakordsest kaadervärgist – inimesest.“

Menuraamatuks osutunud ja auhindu võitnud „Kõiksuse lühiajalooga“ saavutas Bill Bryson midagi esmapilgul võimatut, muutes maailma toimemehhanismide taga peituva teaduse miljonite inimeste jaoks nii arusaadavaks kui ka meelelahutuslikuks.

Nüüd keskendab ta oma tähelepanu inimkeha, selle toimimise ja iseenese tervendamise tähelepanuväärse võime tutvustamisele. Erakordseid fakte ja hämmastavaid lugusid täis „Inimkeha. Kasutusjuhend asukale“ on geniaalne ja pööraselt vaimukas katse mõista meie füüsilise ja neuroloogilise toimimise imet.

„Kõiksuse lühiajaloo“ suurepärane jätkulugu paneb lugeja imetlema seda, kes me oleme, ning ikka ja jälle omaenda olemasolu imetabasuse üle hämmastust tundma.

„Ma sain teada, et me kujutame endast midagi oodatust oluliselt keerulisemat ja imelisemat, tihtipeale ka palju salapärasemat. Ausõna, tegelikult pole olemas imelisemat lugu kui lugu meist endist.“

KÄSI, MIS HOIDIS MU KÄEST

Maggie O´Farrell

Paeluv romaan kahest naisest, keda viiekümne aastase vahemaa tagant ühendab kunst, armastus, reetmised, saladused ja emaksolemine.

Lexie Sinclair kavandab endale erakordse elukäigu. Vanemate viisipärase maaelu kammitsais vaevlev neiu kavatseb põgeneda Londonisse. Seal hakkab ta seltsima Innes Kentiga, ajakirja peatoimetajaga, kes kannab sinise pardimuna karva lipse ja tutvustab Lexiele sõjajärgse Soho kütkestavat põrandaalust boheemlastemaailma. Lexie õpib reporteriametit, õpib tundma kunsti ja kunstnikke, õpib elama täiel rinnal, kirgliku armastuse nimel. Ta rajab endale mitu elu ning kõik nad on tavatud. Ja lapseootele jäädes ei kõhkle naine hetkegi last omal käel üles kasvatamast.

Aastakümneid hiljem – tänapäeva Londonis – üritab noor kunstnik Elina pärast sünnitust jalgu alla saada. Ta ei tunne ennast ära: ta leiab end tänavail paljajalu kõndimas ning talle ei taha kuidagi meenuda see pisike seik, kui ta lapsele elu andis. Isaks saamine toob aga Elina kaaslasele Tedile meelde ammu ununenud asju; mälupilte, millele ta mälus kohta ei ole.

Ning just siis, kui mälestused Tedi aina enam häirima hakkavad, saab selgeks, et neid kahte lugu – kahte naist – näib miski ühendavat. Miski, mis muutub aina liigutavamaks ja kaunimaks, mida lähemale selle paljastamisele jõutakse.

„Käsi, mis hoidis mu käest“ on hingekriipiv, meeltliigutav teos ja suurepärane sissevaade sellesse, kuidas me oma elu loome ja koost võtame, kelleks me end peame, ning kuidas see, mis inimesest maha jääb, võib meid etteaimamatult kokku viia.

Maggie O’Farrell (1972) on nüüdisaegse Iiri kirjanduse tuntumaid esindajaid. 2010. aastal pälvis ta raamatu „Käsi, mis hoidis mu käest“ eest Costa romaaniauhinna. Eesti keeles on temalt varem ilmunud romaan „Esme Lennoxi kadumine“ (2018).

KODU KOTIGA KAASAS

Kersti Salulaid

Autor kirjutab oma raamatut tutvustades nii: „Kuni elame oma kodus, on meie tegemised üsnagi etteaimatavad. Sõidame nagu trammid samu rööpaid pidi. Loomulikult on liinid veidi erinevad, kuid laias laastus on kõik tuttav. Teame oma lähedaste käitumist ja tõekspidamisi ning püsime võõrastest ohutus kauguses. 

Välismaale elama minnes satume sootuks uude olukorda. Teame, et seal on teine keel, kombed ja tööharjumused. Ootamatult võib aga selguda, et kõige suuremaid üllatusi pakuvad kaasmaalased, kes on samuti võõrsile jõudnud. Korraga elavad su kõrvaltoas inimesed, kellesarnaseid oled näinud ainult tõsielusaadetes. Mõnikord elad läbi nii kentsakaid olukordi, et kahtled peagi „Kas see tõesti nii oli?”
Et mälu alt ei veaks, tuleb lood kirja panna. Nii sündis 2017. aastal raamat „Ülelahe pumpernikkel. Soome tööle”.
Kuid eestlaste seiklused jätkuvad. Ka nüüd loete, millega toimekad kaasmaalased Soomes tegelevad ja kuidas hakkama saavad.“

KEELEKASTE

Priit Põhjala

Kuidas näevad välja õiged jutumärgid? Milles avaldub eestlaste saavahimu? Mis asjad on virvatulesõnad? Teietada või sinatada? Kas „tähh” tõrjub „aitähhi”? Harry Potter või Harri Pottsepp? Kes tohib keelega mängida? Millise lausega algab hea romaan?

„Keelekaste” sadakond esseistlikus laadis lühiartiklit arutlevad nende ja veel hulga keele ja kirjandusega seotud küsimuste üle — õigekirjutuse pisiasjadest kuni toimetaja, tõlkija ja kirjaniku töö telgitagusteni.

Priit Põhjala (snd 1982) on semiootik, raamatutoimetaja ja -kirjastaja, Õpetajate Lehe iganädalaste arvamusveergude „Keelekaste” ja „Sõnal sabast” autor ning üks Vikerraadio „Keelesäutsu” endisi kaasautoreid. Raamatusse „Keelekaste” on koondatud tema keele- ja kirjandusteemalised artiklid aastaist 2014–2019.

INGLI MÄRK

Nancy Huston

Romaani sündmustik rullub meie ees lahti 1957. aasta maikuus Pariisis, mil Teise maailmasõja haavad on alles paranemas ja Alžeeria sõda eskaleerumas. Saffie, salapärane ja habras saksa tütarlaps, saabub flöödimängija Raphaëli majja. Raphaël palkab noore naise endale koduabiliseks, kuid on temast niivõrd võlutud, et teeb talle õige pea abieluettepaneku. Kui Raphaël palub Saffie’l viia oma flööt parandusse ungarlasest pillimeistri Andrási juurde, võtab nende kõigi elu ootamatu pöörde. “Ingli märk” on lummav romaan armastusest ja reetmisest, minevikupainetest ja nendega toimetulemisest, sellest, kuidas suur ja väike lugu, ajalugu ja inimsaatused tihedalt ja paratamatult põimuvad. 1999. aastal pälvis romaan Elle’i lugejate auhinna. 

Nancy Huston on sündinud 1953. aastal Kanadas Calgaris, 1973. aastast elab ta Pariisis. Ta kirjutab peamiselt prantsuse keeles, tõlkides oma teoseid ise ka inglise keelde. Hustonilt on ilmunud 16 romaani ja 18 esseeraamatut, ta on avaldanud ka näidendeid, lasteraamatuid, kogumikke oma kirjavahetustest. Tema looming on pälvinud mitmeid mainekaid kirjandusauhindu. Eesti keeles on temalt ilmunud romaan "Murrangujooned" ja esseeraamat

HARITUD

Tara Westover

Meie olime need, kes pidid maksma, mõtlesin ma. Ema. Euke. Shawn. Me olime saanud vermeid, haavu ja ajupõrutusi, meie jalad olid põlema pandud ja koljud lahti lõigatud. Me olime elanud ärevuses, omamoodi pidevas hirmus, meie aju oli kortisoolist üle ujutatud, sest me teadsime, et see kõik võib meiega iga hetk juhtuda. Sest isale oli usk alati ohutusest tähtsam. Sest ta uskus, et tal on õigus, ja see usk püsis – pärast esimest autoõnnetust, pärast teist, pärast õnnetust vanarauakonteineriga, tulekahju, kaubaaluseõnnetust. Meie olime need, kes lõivu maksid.
Tara kasvas üles idahos. Tema isa elas peatselt saabuva maailmalõpu nimel, taunis meditsiini ja kooliharidust ning sundis lapsi töötama ohtlikes tingimustes. Raskeid ajukahjustusi, ajuverejookse ja ulatuslikke põletushaavu raviti üksnes koduste salvide ja homöopaatiaga. Keegi isegi ei teadnud, millal Tara sündis, sest tal polnud sünnitunnistust …
Tara veetis oma päevi isa romulas töötades, ent iga seal veedetud juhmistava tunniga ägenes temas teadmishimu ning tüdruk hakkas ise õppima. Ta luges matemaatika-, loodusloo- ja ajalooõpikuid ning suutis ennast harides jõuda muu hulgas ka Harvardi ja Cambrige’i ülikooli.

„Haritud“ on jahmatav lugu täis emotsionaalset ja füüsilist vägivalda, aga ka tugevust ja julgust, et ennast elu halbadest seikadest lahti rebida, jätta selja taha masendav lapsepõlv ja kodu ning pürgida edasi hariduse ja parema tuleviku suunas.

AMBLERI KUSTUTAMINE

Robert Ludlum

Keegi ei pääse sellele saarele piisavalt lähedale, et näha nelja valvetorni ja elektriaiaga piiratud kuut hektarit eeskujulikku muru ning hoolikalt tasandatud nõlvasid, mille keskel asub ilmetu hoone – psühhiaatriahaigla patsientidele, kes valdavad äärmiselt salastatud teavet. Üksikpalatisse lukustatud erijärelevalve all läänetiiva 4. korrusel on hoolealune nr 5312, kes on hinnatud kõrge riskiga patsiendiks ja ravimeid täis pumbatud.

Kuid patsienti nr 5312 eristab teistest üks oluline asjaolu – ta pole hull. Kui ta tahab ellu jääda, peab ta välja selgitama, missugused jõud ta haiglasse saatsid ja kes on valmis kõigeks, et ta elavate kirjast kustutada.