Autor: Ragnar Jonasson
Siglufjörður: idülliline ja vaikne
kaluriküla Põhja-Islandil; paik, kus keegi uksi ei lukusta ja kuhu
pääseb üksnes kitsa, läbi mäe kulgeva tunneli kaudu.
Ari Thór
Arason: algaja politseinik oma esimesel ametikohal, kaugel eemal
Reykjavíkki jäänud kallimast; minevikutaagaga, mida ta endaga kõikjale
kaasa tassib. Kui lumest leitakse poolalasti, teadvusetu ja verest
peaaegu tühjaks jooksnud naine ja tunnustatud eakas kirjanik kohalikus
teatris surnuks kukub, leiab Ari end sündmuste keskpunktist kogukonnas,
kus ta kedagi usaldada ei saa ning saladused ja valed on osa elulaadist.
Laviin ja lakkamatud lumetormid sulgevad pääsu linna ja ööpäevaringne
pimedus ähvardab Ari hulluks ajada. Kardinate vahelt piiluvad
uudishimulikud pilgud, ja uurimine, mida noormees läbi viib, võtab aina
keerulisema, kõhedust tekitavama ja isiklikuma plaani. Minevik mängib
olevikuga kulli ja klaustrofoobsed pained kuhjuvad; Ari vajub aina
sügavamale oma isiklikku lumepimedusse ja peab tabama tapja.
„Pimeda Islandi“ sarja esimene raamat.
„Ragnar Jónassoni kirjutused on täis kõhedalt poeetilist ilu – see raamat on kohustuslik lugemisvara Islandi noir’i aina kasvava austajaskonna ridadele. ” Peter James
„Paeluv … vanamoodne mõrvamüsteerium, mida iseloomustab tugev keskne tegelaskuju ja lumevangi jäänud Islandi väikelinna tekitatud köitev taust. Ragnar on klaustrofoobiat kujutades arvestatav tegija.” Ann Cleeves
„„Lumepimedus“ on tõsiselt hea nn. suletud toa müsteerium: mõrva ja muude kuritegude uurimine suletud ühiskonnas, kus kahtlusaluseid on võrdlemisi vähe ... Jónasson ei tee sohki, tema vihjed on traditsioonilised ja hästi läbi mõeldud – ja lugeja aina keerab lehti. „Lumepimedus“ on moraaliküsimustes traditsioonilistest „vajaduspõhistest“ mõrvalugudest mitmekihilisem ja pakub pilguheitu süngematesse ja kahtlemata hirmutavamatesse mõttemaailmadesse.“
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar