esmaspäev, 8. juuni 2020

MINU VIIMANE VALE

Riley Sage

Kas oled kunagi mänginud mängu „Kaks tõde ja üks vale”?

Vivian, Natalie, Allison ja laagris esimest suve veetev Emma Davis mängisid seda oma majakeses Ööbikulaagris ühtelugu. Aga mäng sai läbi sel ööl, kui Emma unesegasena nägi, kuidas tüdrukud majakesest välja pimedusse hiilisid. Viimane oli Vivian, kes enda järel majakese ust kinni tõmmates sõrme huultele surus, et Emmat vaikima manitseda. Neid ei nähtud enam kunagi.
Nüüd, aastaid hiljem, on Emma tõusev täht New Yorgi kunstitaevas, ta maalib oma minevikust tohutuid lõuendeid, varjab tumedate lehtede ja pahklike okste alla valgetes kleitides kogusid. Kui tema maalid äratavad Ööbikulaagri miljardärist omaniku Francesca Harris-White’i tähelepanu, kutsub too Emmat taasavatavasse laagrisse maaliõpetajaks. Emma näeb selles võimalust teada saada, mis tema sõpradega aastaid tagasi juhtus, ja nõustub.
Ööbikulaagris kummitavad tuttavad näod, muutumatud majakesed ja endiselt sünge järv. Emma otsustab oma elupaigaks valida sellesama maja, kus veetis suve aastaid tagasi. Kuni ta avastab, et tema majakesele on suunatud kogu laagri ainus turvakaamera. Siis hakkavad pinnale ujuma Viviani jäetud salapärased vihjed laagri isevärki ajaloo kohta. Hoolimata salapärastest ähvardustest asub Emma asja uurima, leides end tuhnimas mineviku valedes. Mida lähemale jõuab ta tõele Ööbikulaagri ja tüdrukutega juhtunu kohta, seda enam mõistab ta, et tõe teadasaamine võib maksma minna tema elu hinna.

Autor annab säärase ootamatu lõpplahenduse, mida igatsevad kõik põnevikulugejad – täiesti vapustava ja samas salakavalalt ette vihjatud. – New York Times Book Review


Kommentaare ei ole: